Meist

 

Kalevi spordihall on spordihall Tallinnas aadressil Juhkentali tänav 12. Spordihall valmis 1962. aastal (ehitati 1959 - 1962) ja on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Spordihalli projekteerisid arhitektid Peeter Tarvas ja Uno Tölpus ja see avati pidulikult 24. novembril 1962. Spordihall on tuntud korvpalliareenina, kuid seal on algusaastatel  tegeletud aktiivselt  ka kergejõustikuga.

Hoone peasissekäigu kohal on modernistlik pannoo, mille vasakul poolel on kujutatud võimlejatüdruk lindiga ja paremal seisab kolm figuuri. Pannoo kujundasid Valli-Lember Bogatkina ja Margareta Fuks.

Kalevi spordihalli esimene kasutaja oli Nõukogude Liidu jääballett, mis esines seal suure eduga peaaegu kuu aega. Jääballeti piletite müügist laekunud summa kattis peaaegu täielikult ehituskulud, mis olid umbes 400 000 rubla. Sel ajal, kui Kalevi spordihall oli Tallinna suurimaid saale, korraldati seal peale spordivõistluste ka näiteks tantsuturniire, moedemonstratsioone ja muid meelelahutusüritusi, muuhulgas ka legendaarne rahvusvaheline džässifestival "Tallinn '67".

Spordihoone kuulus kuni 2009. aasta oktoobrini spordiseltsile Kalev. 2010 aasta sügisel omandas Kalevi Spordihalli Tallinna linn.

Praegu tegeldakse spordihallis iluvõimlemisega, korvpalliga ja käsipalli mängimisega.

Saalis toimuvad aasta läbi erinevad võistlused mitmekümnel  spordialal. Nende hulgast võiks välja tuua mõned: korvpall, võrkpall, iluvõimlemine, karate, tennis, sulgpall, vehklemine, taekwon-do, MMA, K-1, jalgpall, judo, poks, maadlus ning paljud teised erinevad spordialad.